Ida-Ungari kuningriik

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2015) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2015) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Keleti Magyar Királyság Ida-Ungari kuningriik 1529–1570
Vapp
Ida-Ungari kuningriik 1550. aasta paiku
Valitsusvorm	monarhia
Osa	Osmanite riigi vasall
Pealinn	Buda 1526–1541 Lippa 1541–1542 Gyulafehérvár 1542–1570

Ida-Ungari kuningriik (ungari: Keleti Magyar Királyság) on tänapäevane nimi, mida kasutatakse János I Zápolya ja tema poja János Zsigmond Zápolya valduste tähistamiseks, mõlemad vaidlustasid aastatel 1526–1570 Habsburgide nõudeid Ungari kuningriigi valitsemiseks. Zápolyad valitsesid Ungari idaosa üle, samas Habsburgide kuningad (Ferdinand ja Maximilian) valitsesid läänes. Habsburgid püüdsid mitu korda kogu Ungarit oma võimu alla ühendada, kuid türklased hoidsid selle ära, toetades Ida-Ungari kuningriiki.

Zápolya riigi täpset ulatust ei lahendatud kunagi, kuna nii Habsburgid kui ka Zápolyad nõudsid kogu kuningriiki. Ajutine territoriaalne jaotus tehti Váradi rahuga aastal 1538. Ida-Ungari kuningriik on Transilvaania vürstkonna eelkäija, viimane loodi Speyeri lepinguga.